Nädalavahetusel toimunud Reformierakonna noortekogu suvepäevadel leiti, et kui Ida-Euroopa riigid ei suuda tagada täielikku viisabadust, siis võiks Eesti ühepoolselt lihtsustada viisarežiimi ning pakkuda reisivatele noortele tasuta viisasid.

Suvepäevadel välispoliitika töörühma juhtinud Silver Meikari sõnul on kindlasti lõppeesmärgiks absoluutne viisavabadus Eesti ja idapartnerluse riikide vahel. „Samas tuleb tõdeda, et täieliku viisavabaduse saavutamine on väga ajamahukas protsess ning seega võiks reisimise lihtustamist alustada väikeste sammusega just noortest,“ sõnas Meikar.

„Idapartnerluse riikidel on Eestist väga palju õppida ning tasuta viisade pakkumine reisivatele noortele muudab Eesti kindlasti atraktiivsemaks ning aitab seeläbi juurutada demokraatlike tavasid Ida-Euroopas,“ lausus Meikar.

Reformierakonna noortekogu välissekretär Priit Kallakas lisas, et suvepäevadel osalenud väliskülalised Soomest, Venemaalt ja Valgevenest nentisid, et viisavabadus muudaks organisatsioonide koostöö palju tõhusamakas. „Vaadeldes Eestis tegutsevate noorteorganisatsioonide välispoliitilist tegevust, on näha, et noored suhtlevad väga aktiivselt eelkõige Euroopa Liidu kolleegidega ning suhtlus Euroopa Liidu idanaabritega on jäänud tahaplaanile. Euroopa tasemel on seevastu regionaalne koostöö hädavajalik ning seepärast on eriti oluline kõrvaldada bürokraatlikud takistused võimaldamaks organisatsioonide tihedamat koostööd,“ sõnas Kallakas.

ELi idapartnerlusse kuuluvad Ukraina, Gruusia, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia ja Valgevene

25.05.2010

Reformierakond alustas tänasest üle-Eestilist laienemiskampaaniat, mille eesmärgiks on kutsuda erakonnaga liituma inimesi, kes on valmis Eesti parema tuleviku nimel kaasa rääkima. Kampaania toimub välimeedias, raadios ja internetis ning kestab 13. juunini.

„Reformierakond on läbi aastate olnud üks edumeelseimaid mõttekaaslaste seltskondi, mida Eesti poliitmaastikult leida on. Oleme tuleviku eesmärkide nimel - luua Eestis vaba keskkond elamiseks, kus oleks hea nii lastel, peredel kui eakatel - kõvasti tööd teinud, kuid Eestis on veel palju asju, mida saab paremaks muuta. Mida suurem see meeskond mõttekaaslasi on, seda edukam on ka Eesti," ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

„Tehtud otsused, nagu üleminek eurole ja riigi rahanduse korras hoidmine, on hakanud andma tulemusi ning looma tasuvaid ja püsivaid töökohti. Euroga meie majanduse edukas tulevik aga ei alga ega lõpe. See algab sellest, et endasse ja Eestisse uskuvad positiivsed inimesed annavad oma panuse," lausus Michal.

Michal sõnas, et Reformierakonnaga on liitumad oodatud kõik edumeelsed Eesti inimesed, kes ütlevad „jah" Eesti majandusele ja paremale tulevikule, kes soovivad elada riigis, kus on parimad võimalused laste kasvatamiseks ning kõik need, kes soovivad, et meie väärikate kodanike elu oleks turvalisem.

„Olulisi otsuseid ei langeta kõrvalehoidjad ja virisejad. Olulisi ja meie ühist tulevikku muutvaid otsuseid langetavad need, kes on valmis Eesti edu nimel ise midagi ära tegema," rõhutas Michal.

Reformierakonnaga on sellel nädalal liitunud Tallinna Inglise Kolledži direktor, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi ning seni Rahvaliitu kuulunud Järvakandi volikogu esimees Enno Alliksaar ja volikogu liikmed Kadri Alliksaar ja Raul Kivilo.

Reformierakonda kuulub tänase seisuga 7570 liiget ja Reformierakonna Noortekogusse üle 5000 liikme, olles sellega Baltimaade suurim noorteorganisatsioon. Reformierakonna juures tegutsevad ettevõtlike naise klubi NaiRe, seenioridekogu ja Kodanikuhariduse Sihtasutus (Liberalismi Akadeemia).

22.05.2010

Riigikogu aseesimees Keit Pentus arutas Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindusega Pärnumaa ettevõtjate võimalikku koostööd kõrgkoolidega, et rakendada tehnilise kõrgharidusega noori kohalikes ettevõtetes.

"Pärnus on tänu kooli ja ettevõtjate koostööle läinud väga hästi käima kutsehariduskeskus. Samas on endiselt suur nõudlus tehnilise kõrgharidusega inimeste järgi, keda oleks võimalik rakendada nii oma tegevust ümber kujundavates ettevõtetes erinevate uuringute läbiviimisel kui kohalikes ettevõtetes ka tööle," ütles Pentus kohtumise järel.

Pentus kinnitas Pärnu ettevõtjatele, et tema Riigikogu aseesimehena on valmis võtma selles küsimuses vahendaja rolli, et kõrgkoolide ja ettevõtjate esindajad ühe laua taha kokku tuua konkreetsete koostöökohtade leidmiseks.

"Ülikoolide huvi on teadustööle ja oma üliõpilastele praktilise väljundi leidmine. Ettevõtjate huvi on haritud ja tark tööjõud, kellega kõrgemat lisandväärtust luua. Kõigi huvi on, et need kaks omavahel võimalikult tihedat ja ladusat koostööd teeksid," sõnas Pentus.

Keit Pentus tõi hästi toimivate näidetena välja Eesti toiduainetööstuse ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöö ning Tallinna Tehnopoli, mis on loonud head kontaktid alustavate ja kasvavate tehnoloogiapõhiste ettevõtete ning Tallinna Tehnikaülikooli ja IT Kolledži vahel.

08.04.2010

Täna kohtusid Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ja majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas Slovakkia euroalaga liitumise peakoordinaator Igor Barátiga.

Igor Barati sõnul sujus euro kasutuselevõtt Slovakkias ilma tõrgeteta ning euroga rahul olevate inimeste osakaal pidevalt tõuseb. ''Euro kasutuselevõtt näitas, et see ei tähenda hinnatõusu,'' lisas Barat.

Taavi Rõivase sõnul on Eestil Slovakkia euroalaga liitumisest paljugi õppida. ''Slovakkia on hea näide sellest, mismoodi eurotsooniga liitumine võimalikult sujuvalt ning kuidas rahva poolt kardetud hinnatõus jäi tulemata,'' lausus Rõivas.

Urmas Klaasi hinnangul peab eurole üleminekule eelnema ulatuslik teavitustöö rahva seas, samuti peab riik hoolitsema täieliku tehnilise valmisoleku eest.

Nii Klaasi kui Rõivase kinnitusel hoiavad parlamendikomisjonid eurole ülemineku ettevalmistustel aktiivselt silma peal.

05.04.2010

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Martin Kuke sõnul on Tallinna linnajuhid asunud kevade saabudes liiklusohutusega seotud probleeme lahendama valest otsast.

„Kõikvõimalike piiravate liiklusmärkide paigaldamine, küsitluste läbiviimine ja sõidu piirkiiruse alandamine on järjekordne linnavõimude näiline tegevus, sisulist probleemi - auklikke tänavaid - see ei lahenda," ütles Kukk.

Kuke arvates tuleks eelkõige rõhku panna linnatänavate remondile, paraku on prioriteedid seatud teisiti ning teede remondiks mõeldud vahendeid on vähendatud võrreldes varasemate aastatega ligi kaks korda.

„Korras teed, puhas linn ja kõik teised heaks elukeskkonnaks vajalikud avalikud teenused - just need peaksid olema linnavalitsuse prioriteedid, paraku jätavad linnajuhtide tegemised ja tegemata jätmised sageli vastupidise mulje," lisas Kukk.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees, revisjonikomisjoni liige Martin Kukk saatis Tallinna abilinnapea Deniss Boroditšile arupärimise, milles soovib teada, millal ja milliste vahenditega saavad Tallinna teeaugud parandatud.

Täna tähistas Liberalismi Akadeemia Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi.

"Nii ELDP kui ka Reformierakonna alussammasteks on kõigi nende aastate jooksul olnud lihtsad liberaalsed väärtused - madalad maksud, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, üksikisiku vabadus ise otsustada," ütles ELDP kunagine esimees, Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo.

"Tänu liberaalsetele väärtusele põhinevale poliitikale on Eestil palju edulugusid, kuid mis kõige tähtsam - tehtud on saanud asjad, millega oleme muutnud Eestis elavate inimeste elu paremaks. Eesti edu eest soovin ma tänasel päeval tänada kõiki ELDP asutajaliikmeid. Ilma teieta poleks see kõik võimalik olnud. Meie, liberaalide, ülesandeks ja tööks on hoolitseda, et me kõik võiksime elada veelgi vabamas ja elujõulisemas Eestis," lisas Rummo.

"Jürgen Ligi on silmapaistev näide inimesest, kes on raudselt seisnud liberaalsete maailmavaadete eest Eestis," ütles Liberalismi Akadeemia nõukogu esimees, Riigikogu liige Igor Gräzin rahandusminister Jürgen Ligile Aasta Liberaali 2010 tiitlit üle andes.

"Jürgen Ligi on hoidnud Eesti riigi rahanduse tüüri kindlalt suunas, mis toob Eesti inimestele suurema majandusliku kindluse ning loob läbi investeeringute uusi töökohti, mida on väga vaja. Jürgen Ligi on rahandusministrina saavutanud tänases majandusolukorras pealtnäha võimatut," märkis Gräzin.

Täna Tallinnas Rotermanni Prooviveskis ELDP 20. sünnipäeva puhul korraldatud pidulikul vastuvõtul esinesid sõnavõttudega ja tänasid ELDP asutajaliikmeid Reformierakonna auesimees, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip, Reformierakonna endine peasekretär Heikki Kranich, ELDP kunagine esimees ja tänane Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo ja Reformierakonna asutajaliige, parlamentäär Igor Gräzin.

13. novembril 1994. aastal liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga ning asutati Eesti Reformierakond.

Liberalismi Akadeemia on Kodanikuhariduse Sihtasutuse juures tegutsev organisatsiooni, mille eesmärgiks on edendada liberaalset maailmavaadet, et seista vastu sotsialistlike meeleolude tõusule ühiskonnas.

Olen olnud sada päeva Tallinna linnavolikogu liige ja üha enam olen selle ajaga jõudnud arusaamisele, et Tallinnal läheb halvasti.

Linna majandus on nii hullus seisus, et mina kardan küll, et kui midagi drastilist ette ei võeta, on Tallinn varsti samas olukorras kui Kreeka - maksejõuetu. Kas linnakodanikud on üldse teadlikud, et möödunud aasta eelarve puudujääk Tallinnas oli üle 800 miljoni krooni ja et linn jättis 400 miljoni krooni ulatuses arveid aasta lõpus lihtsalt maksmata?

Erinevalt riigist kui tervikust ei suutnud aga Tallinn ka headel aastatel reserve koguda ja põhimõtteliselt tuleks sel aastal oma jooksvate kulude katteks laenu võtta. Seda ei saa enam teha, kuna Tallinn on end juba niigi lõhki laenanud. Linna investeerimisvõime on praktiliselt olematu ja elu käib peost suhu. Kas selle aasta lõpus linna kassas veel niipalju raha on, et näiteks palgad välja maksta, näitab aeg. Risk on olemas, ja mitte väike, et raha lihtsalt pole ja arvelduskrediiti ei anta.

Muidugi ajavad linnaisad selle kõik valitsuse ja majanduskriisi kaela, aga ometi on see kirutud valitsus riigi tasandil suutnud rahanduse kontrolli all hoida. Tallinnas pole seda isegi katsetatud ja probleemid on siiani lahendatud lihtsalt raha juurdelaenamise teel. Lihtne ja õiglane selgitus sellisele saamatusele on, et Tallinna juhtiv Keskerakond ei mõtle niivõrd linna pikaajalisele heaolule, kuivõrd järgmiste valimiste tarbeks häälte ostmisele.

Kas valijad ikka mäletavad veel, kuidas Edgar enne valimisi, käärid peos, linna mööda ringi vuhistas ja kõigile kuulutas, et Tallinnas tuleb varsti teha positiivne lisaeelarve? Pärast valimisi retoorika pisut muutus ja 2010. aasta eelarve oli juba kõike muud kui positiivne.

Samas ei saa kahjuks ka seda uut eelarvet ja selle tegijaid süüdistada liigses majandusalases kompetentsuses. Vähemalt minu maitse jaoks on selles liiga palju õhku, illusioone ja küünilisust. Tragikoomiliseks teeb kogu asja see, et oma ebekompetentsust proovivad linnaisad enamasti varjata sotsialistliku poliitökonoomia õpikust virutatud klassidevahelise võitluse loosungite taha.

Võtame näiteks uue eelarvega Tallinnas kehtestatud paadi- ja müügimaksu. Mõlemad peaks Keskerakonna interpretatsiooni kohaselt olema justkui kõrgklassi vastu suunatud luksusmaksud. Seega piisab Tallinnas rikkuriks saamiseks sellest, kui muretseda endale neljameetrine kummipaat ja see ARKis registreerida. Paadimaksuga loodeti veel detsembris koguda eelarvesse kümme miljonit krooni.

Ometi selgus jaanuaris rahanduskomisjonis, et paadimaksu disainides ei olnud eelarve koostajatel tegelikult aimugi, kui palju paate Tallinnas on ja kui paljusid neist üldse maksustada saaks. Mina ennustan, et sellest maksust saab tegelikkuses eelarves miinusmärgiga kulurida, sest raha sellest maksust ei laeku ja lisaks kaotab linn veel maksutulu nende inimeste pealt, kes sellise jama tõttu end Tallinnast välja registreerivad.

Müügimaksuga on veel hullemad lood. Sellega loodetakse saada 150 miljonit ja seegi maks on retoorika kohaselt suunatud vastikutele rikkuritele ärapanemiseks. Et mis nad siis tulevad meie linna peale makarone sööma. Just nii - makaronid on alates sellest aastast Tallinnas luksuskaup.

Samal ajal mustad Mercedesed ei ole luksuskaup, vaid Tallinnas ringiliikumiseks hädavajalik miinimum. Möödunud aastal võitles Keskerakond suure entusiasmiga käibemaksu tõstmise vastu.
Siis väitis Vilja Savisaar täiesti tõsimeeli, et käibemaksu tõstmine on suunatud vaeste vastu ja rikkaid ei puuduta, sest «nemad ostavad nagunii oma asjad välismaalt»! Nii ütles Vilja ja läinud ta oligi. Brüsselisse.

Nüüd on siis Tallinnal sisuliselt oma keskerakondlik käibemaks, aga see tabab ainult rikkureid!?! Ka selle maksu kogumine saab olema kallis ja keerukas nii linnale endale kui ka kaupmeestele. Üks kõrvalefekt saab kindlasti olema mõnesaja töökoha kadumine kaubandussektorist. Näiteid Keskerakonna ja nende uute sotsialistlike sõprade rumalusest ja küünilisusest võiks eelarve põhjal tuua veel.

Pensionäre hullutati enne valimisi ühest küljest ähvardusega, et kuri Ansip tahab nende pensione vähendada. Samas aga lubas hea Edgar tõsta pensionäridele makstava nn hinnatõusu kompensatsiooni sel aastal 1000 kroonilt 1200-le. Ansip pensione ei langetanud, aga Edgari lubatud kompensatsiooni tõus linna eelarves ei kajastu. 2009. aastal maksti pensionäridele kokku 92 miljonit krooni. Selle aasta eelarves on aga vaatamata lubadusele tõsta toetust 20 protsendi võrra kogusummaks kavandatud 90 miljonit.

Küsimus lugejatele: kuidas on võimalik toetuste suurust 20 protsendi võrra suurendades vähendada toetuste summat kahe protsendi võrra? Vastus: tee toetuste taotlemine nii keerukaks, et vanainimesed sellega hakkama ei saaks, ära maksa toetusi välja mitte aasta algul, vaid inimeste sünnipäevadel, ja siis hoia pöialt, et osa toetuse taotlejatest vahepeal ära surevad. Selline on keskerakondlik hoolivus praktikas. Täpselt sama mõttemalli on kasutatud maamaksu hüvitise suhtes.

Rahanduskomisjonis neid kompensatsioone esitlenud linnaametnikud tunnistasid ausalt, et eesmärgiks ongi muuta toetuste taotlemine hästi keeruliseks, et seeläbi nende kättesaadavust raskendada. Aga tühja nendest ajudest, kui rinnus süda lööb - «Tallinn hoolib» kõlab ikkagi hästi.

Pealegi ei ole ju kusagil täpsustatud, kellest see Tallinn siis peale oma valitsejate hoolib. Kindlasti mitte lastest, kelle erahuvialakoolide toetus kärbiti nullini, ja lasteaedade remondiks sel aastal raha peaaegu ei anta. Tegelikult ka mitte pensionäridest, kes linnaisadel iga nelja aasta järel just enne valimisi korraks meelde tulevad.

Samas võiks kiire ja otsustav tegutsemine Tallinnas aidata kokku hoida vähemalt 300 miljonit krooni juba sel aastal. Selleks peaks linna juhtkond muidugi iseennast ületades loobuma paljudest oma leludest ja dogmadest.

Tallinna maksumaksjad saaks suurepäraselt hakkama ilma mupo ja Tallinna TVta, linnajuhtide tasusid ja linna majandamise üldkulusid võiks rahulikult kärpida kümne protsendi võrra, paljud uute aatekaaslaste tarvis loodud mõttetud nõuniku-, spetsialisti- ja aseesimehekohad võiks lihtsalt kaotada. Kui lisaks sellele suudaks Tallinna juhid lõpetada viletsate äride tegemise linna kulul, võiks kokkuhoid vähemalt kahekordistuda. Selles valdkonnas on järjekordne ja seekord rahvusvaheliste mõõtmetega õudukas hoogu võtmas seoses linnahalliga.

Viimaste valimiste lootustandev signaal oli, et Pärnu, mis ka aastaid Keskerakonna majandusmudeli katselaboriks oli, on sellest staatusest tüdines ja endale uue linnavalitsuse valis. Ehk siiski juhtub see kunagi ka Tallinnas.

Seniks soovin kõigile lugejatele väljastpoolt pealinna: suhtuge Tallinnas rakendatud majanduspoliitikasse kui seagrippi - olge sellest teadlikud, aga hoidke pöialt, et te seda oma nahal kunagi tunda ei saaks.

Tallinna linnajuhid on viimastel nädalatel rääkinud munitsipaalmeedia nõukoja moodustamisest. Reformierakonna hinnangul on kõigi tallinlaste huvides, et loodav nõukoda oleks linnavalitsusest täiesti sõltumatu.

„Kahtlemata on oluline, et praegu ühe erakonna huvides toimetav Talllinna propagandamasin oleks märksa tasakaalustatum. Tallinna maksumaksja raha ühe erakonna propagandaks kasutada ei tohi," ütles linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer.

"Midagi on väga viltu, kui linn kulutab propagandale 50 miljonit krooni aastas, aga samal ajal ei leita raha hallituse likvideerimiseks ühes pealinna lasteaias. Tänu linnavalitsuse valedele prioriteetidele kannatavad otseselt kõik tallinlased - olgu selleks lagunevad lasteaiad, harvemini käiv ühistransport või remontimata teed," lisas Holsmer.

Holsmer märkis, et enne meedianõukoja loomist peaksime leidma vastuse küsimusele, mis on loodava nõukoja eesmärk. „Tallinna pole vaja juurde kooslust, kus Keskerakonnal on üksi enamus ning erinevaid otsuseid hakatakse tegema hääletamise teel, millega seadustatakse linnavalitsuse propagandamasina tegevus," toonitas Holsmer „Seetõttu on väga oluline panna paika nõukoja pädevus ja vastutus."

„Meie jaoks on olulised küsimused, et kuidas ja millistest põhimõtetest lähtuvalt loodava nõukoja koosseis paika pannakse ning kas nõukoda hakkab hindama linnameedia objektiivsust. Mis saab siis, kui leitakse, et linnameedia on olnud kallutatud ja ebaobjektiivne või kes hakkab vastutama linna meediaväljaannete sisu eest," tõi Reformierakonna fraktsiooni liige Tiina Lokk-Tramberg välja olulised punktid.

Tema sõnul peaks loodav nõukoda hindama, milliseid meediakanaleid linnal üldse vaja on. Reformierakonna arvates ei ole Tallinnal üheaegselt vaja kaheksat linnaosalehte, „Pealinna" ja „Stolitsat", linnaeelarvest makstud tele-ja raadiosaateid ja kõige tipuks veel oma telekanalit.

„Kui Tallinna TV on mehitatud keskerakondlasest nõukoguga ning linna meediaosakond allub otse linnapeale, on raske uskuda, et linlastele pakutav infovool muutuks objektiivsemaks," lausus Lokk-Tramberg.

Tallinna linnavolikogu liikmed Remo Holsmer ja Tiina Lokk-Tramberg saatsid linnapea Edgar Savisaarele ja linnavolikogu aseesimehele Katrin Saksale loodava linnameedia nõukoja teemal kirja.

16.12.2009

Tallinna Linnavalitsus on saatnud volikokku eelarve, mille kohaselt tõstetakse mitte tallinlastest üliõpilaste ühistranspordi piletihindasid ligi 300%. Linnavalitsus ei soovi üliõpilaste palveid kuulda võtta ning tõenäoliselt surub selle eelnõu Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide häältega volikogus läbi.

Eesti Reformierakonna Noortekogu esimees Kalle Palling kirjeldas olukorda järgnevalt: „Tuletan meelde, et kõik omavalitsused on võrdses olukorras, Tallinn seevastu võrreldes teiste Eesti omavalitsustega on asunud inimesi karistama ja linna raha endiselt laristama partelise heaolu suurendamiseks.“

Tallinna linnaeelarvega hästi kursis olev Eesti Reformierakonna Noortekogu eestseisuse esimehe ja volikogu fraktsiooni aseesimehe Martin Kuke sõnul tulistab linnavalitsus endale seda tehes jalga tuleviku arvelt ning möönab, et niigi keerulises olukorras olevad üliõpilased virelevad kiirnuudlitest toitudes veelgi enam.

„Tartu üliõpilaslinnana on avatud ning arvestab kõigi tudengite vajadustega. Õppureid ei diskrimeerita sõltuvalt nende elukohast. Heade mõtete linnas on kõik võrdelt tartlased ning üliõpilased saavad vaatamata elukohast sõita Tartus näiteks 30 päeva tavapärase 280 krooni asemel 135 krooniga. Oleks mõeldamatu, et väljaspoolt Tartut pärit tudengid peaksid maksma sama teenuse kasutamise eest üle kahe korra rohkem kui kohalikud üliõpilased", lisas Eesti Reformierakonna Noortekogu juhatuse liige Mihkel Lees.

Reforminoored loodavad, et Tallinna Linnavalitsus võtab üliõpilaste palveid kuulda ning osapooled leiavad võimaliku kompromissi. Reforminoored teevad ettepaneku Tallinna Linnavalitsusel leida vajaminev raha propagandamasina arvelt.

Reforminoored Eesti Refomierakonna Noortekogu on Eesti suurim poliitiline organisatsioon, kuhu kuulub üle 4000 liikme. Eesti Reformierakonna Noortekogu misiooniks on seista liberaalse ühiskonnakorralduse eest.

Lisainfo

Kalle Palling

Eesti Reformierakonna Noortekogu esimees, Riigikogu liige

+372 56639005

Martin Kukk

Eesti Reformierakonna Noortekogu eestseisuse esimees, Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

+372 56242850

Mihkel Lees

Eesti Reformierakonna Noortekogu juhatuse liige, Tartu Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooninõunik

+372 55641996

09.10.2009

Täna tegid Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) ja Tartu Noortevolikogu (TNV) Eesti Rahvusraamatukogus teatavaks varivalimiste tulemused. Tallinnas hääletas 384 noort ja Tartu 15 koolis 1392 varivalimisealist noort. ENL rõhutab, et ei soovi Tallinnas osalenud noorte hääli esitada kui Tallinna noorte häält ning ei koostanud ka Tallinna varivolikogu. Korraldajad kinnitasid, et neil puudub ambitsioon mõnda erakonda toetada või sellele vastanduda.

ENLi esimees Ott Heidmets ütles, et kuigi Tallinna osalus oli busside formaadi tõttu liiga madal ning neid ei saa esitleda noorte arvamusena üldiselt, siis positiivne on, et ka Tallinna asjast huvitatud noortel oli vähemalt võimalus osaleda. ”Kuigi lausvihmas pisikeses bussis järjekordasid varivalimiskasti juurde ei tekkinud ja koolid oleksid kindlasti olnud tõhusam projekti korraldamise koht, siis on oluline, et osalenud noored said siiski hea kogemuse,” kommenteertis Heidmets.

Tartu Noortevolikogu esimees Marleen Pedjasaar ütles pressikonverentsil, et Tartus oli lihtsam saada suuremat osalust, sest varivalimised olid noortele lähedal.

Kõige aktiivsem valimispäev oli nii Tartus kui Tallinnas 6. oktoober. Tartus suuremate koolide osaluse tõttu ja Tallinnas Heidmetsa hinnangul heast ilmast tulenevalt.

Tallinna projektis osalenud noorte arvamus näitas, et erakondade lõikes sooviti volikogus kõige rohkem näha Reformierakonda (31,56 %), millele järgnes Isamaa ja Res Publica Liit (23%) ja Keskerakond (19,17%). Eestimaa Rohelised said 15,04 % suuruse varivalijate toetuse, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10,02 % ning Tallinna Linnarahva Heaolu Eest valimisliitu toetas 0,29 % varivalijat.

Tartu noorte arvates võiks Reformierakond saada volikogus 20 kohta, Isamaa ja Res Publica Liit 11 kohta, Eestimaa Rohelised 7 kohta, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 6 kohta, Eestimaa Rahvaliit 4 kohta ja Eesti Keskerakond 1 koha.

Top 10 häältekogujat Tartus varivalimistel osalenud noorte häälte järgi olid Urmas Kruuse (Reformierakond, 213 häält), Margus Tsahkna (IRL, 100 häält), Toomas Jürgenstein (SDE, 46 häält), Hannes Astok (Reformierakod, 43 häält), Ants Serk (Reformierakond, 42 häält), Ene Ergma (IRL, 37 häält), Aivar Riisalu (Keskerakond, 32 häält), Marju Lauristin (SDE, 26 häält), Jüri Sasi (Reformierakond, 26 häält), Maarja Jakobson (Rohelised, 25 häält).
 
ENLi esindajad kinnitasid, et soovivad 2011. aasta Riigikogu valimiste eel projekti taas läbi viia, aga teha seda siis juba üle-eestiliselt. “Huvi projektis osalemise vastu tuli juba praegu koolidelt ka väljaspool Tartut ja Tallinnat, seega 2010. aasta alguses alustame kindlasti ettevalmistusi üleriigilisteks varivalimisteks,” kinnitas Heidmets.

”Oluline on teha noorte arvamus teatavaks just valimiste eel sest, et kodanikud peavadki märku andma, mida nad poliitikutelt ootavad. Valimistulemuste selgumise järgselt ei tuntaks projekti vastu ka nii suurt huvi,” arvas Heidmets.

Eesti Noorsootöö Instiduudi teadur Marti Taru rõhutas pressikonverentsil, et projektil on märgiline tähendus ning see tõstab varivalimistest osa võtnud noorte aktiivsust ka päris valimistel. Politoloog Tõnis Saarts ütles videopöördumises, et poliitikud ei tegele eraldi noorte ega ka ülliõpilaste probleemidega ning õpiprotsessina on projekt oluline.
Varivalimised on ENLi ja TNV Tartus ja Tallinnas 5.-8. oktoobrini läbiviidud kodanikuhariduse projekt, mille eesmärgiks on tõsta noorte huvi ja aktiivsust ühiskondlikel teemadel. Projekti toetasid Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, Tallinna Spordi-ja Noorsooamet, Tartu Linnavalitsus ja Tiigrihüppe Sihtasutus.

Tallinnas sai varivalida 5.-7. oktoobrini Eesti Rahvusraamatukogus, lisaks oli noortel võimalus 5.-8. oktoobrini varivalida ka kuues minibussis, mis peatusid koolide lähistel.

04.10.2009

Riigikogu aseesimees, Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Keit Pentus kohtus keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga, et arutada võimalusi Tallinna küttetrasside renoveerimiseks riigi ja Euroopa Liidu toel.

Keskkonnaminister Tamkivi ja linnapeakandidaat Pentus tõdesid kohtumisel, et Tallinna küttetrasside renoveerine on võimalik ja oluline, et vähendada Tallinna suuri energiakadusid ja tallinlaste kõrgeid küttearveid.

Hinnanguliselt läheks kõnealune ettevõtmine maksma 400-500 miljonit ning vahendeid selleks on võimalik taotleda Keskonnainvesteeringute Keskusest ja Euroopa Liidust. Samuti võib Tamkivi sõnul kõne alla tulla Kyoto kvootide müügist tekkivate vahendite kasutamine.

Pentuse sõnul on selge, et ka talvel muru rohelisena hoidvad soojatrassid on linnale suur energiakadu ning ei ole mõttekas lasta linnaelanikel seda Baltimaade kõrgeimate küttearvete näol kinni maksta.

„Oluline on just see, et selline investeering säästab keskkonda, mille tulemusena kulub kogu Tallinnas ca 5-7% vähem energiat. See sääst kajastub väga otseselt kõikide Tallinna majapidamiste küttearvete vähenemises," märkis linnapeakandidaat Pentus.

„Nüüd kui on võimalik selline ülioluline investeering riigi ja Euroopa Liidu toel teoks teha, on vaja taotlus viivitamatult ära esitada," toonitas Pentus.

Reformierakond on võtnud tallinlaste küttearvete vähendamise üheks oluliseks programmiliselt eesmärgiks. Lisaks Tallinna küttetrasside uuendamise plaanile on Reformierakonnal programm „Küttearved kaks korda väiksemaks", mis näeb ette linna poolset korteriühistute toetamist majade soojustamisel.

29.09.2009

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas saatis täna Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kutse komisjoni istungile, et arutada Tallinna linna rahanduse jätkusuutlikkust.

"Kuivõrd Eesti suurima omavalitsuse eelarve suur puudujääk mõjutab negatiivselt ka Eesti avaliku sektori tasakaalu, mis on Riigikogu rahanduskomisjoni oluliseks töövaldkonnaks, on kohtumine mõlemapoolselt vajalik," märkis Rõivas. Ta ei välistanud, et lähinädalatel kohtutakse veel ka Viimsi valla ja Pärnu esindajatega, kuna need omavalitsused on puudujäägi pingereas kohe Tallinna järel.

"Nende kolme omavalitsuste puudujäägi suurus mängib kahtlemata rolli ka Maastrichti kriteeriumide täitmisel ning oleme otseselt huvitatud, et siin ei tuleks halbu üllatusi," lisas komisjoni esimees.

Rahandusministeeriumi hinnangul on Tallinna eelarve puudujääk 627 miljonit krooni ehk ligikaudu 10% linnaeelarve tulude mahust. Linna finantsdirektor Katrin Kendra on avalikult juhtinud tähelepanu ohule, et tulude vähenemise eiramine "võib seada tõsisesse ohtu linna muude valdkondade normaalse finantseerimise". Linnapea Savisaar ei ole linnaeelarve puudujäägi suurust siiani kommenteerinud.